Kuretitt ,kes Koselt toodud, suri eile.Tema vigase jala põlves oli üliäge põletik, mida antibiotsid nii siva maha ei suutnud suruda :(
Laekus jälle paar pääsukest, kes nüüd toas sittavad ja lendamist harjutavad.
eelmisel nädalal olin paar päeva Tallinnas. Laste juures ja vanemate juures. Selle paari päeva jooksul õnnistati meid 3 piiritajaga. Ühe neist toimetasid leidjad Tallinnas minu kätte, üks toodi koju ja ühe noppisime koduteel peale.
Tallinna piiritaja oli mingisse peenikesse nööri ennast osanud mässida ja oli oma pessa kinni seotud sõna otseses mõttes. Kõhu all surnud pojad:( Aga isalind oli tubli, toitis oma kaasat hoolsalt edasi ja mamma oli vähemalt enam vähem kaalus (36g). Üks jalalaba oli kahjuks juba must ja kuivanud, aga peale tunnikest nõõride väljalõikumist tema pisikesest jalast alanes ülejäänud jala paistetus silmnähtavalt ja tundus, et selle jalaga saab kõik korda. Ka oli lind väga varvas süüa võtma. Hoidsin teda kodus veel paar päeva, et jalga jälgida ja lasime ta siis lendu.
Üks piiritajatest oli murtud tiivaga ja tema õhuässaelu oli sellega lõpetatud:(
Kolmas piiritaja oli aga nii ekstreemses alakaalus (20g). Ilmselt väga pikalt maas olnud juba ja nälginud, söök tal enam sees ei püsinud ja teiseks päevaks oli ta kustunud.
Juurus oli tormiga osaliselt purunenud kurepesa, kust üks pojake alla sadanud. Janno tõi ta ära.Lind jalgu alla ei tahtnud võtta ,ehkki vigastust ei tundunud olema.
Selline jalutu olek kestis õnneks paar päeva, siis võttis ühe jala alla ja järgmisel päeval ka teise.
Eile viisime ta juba suurde, pealt katteta aedikusse ja õhtuks oli ta juba elektriposti otsas:)
Asemele tuli aga kuretitt Anton, vägagi kummalise taustalooga. Nimelt olla kurg päris pisikesena 4- pojalisest kurepesast alla visatud ja üks venelanna korjas abitu tibu üles. Kaks kuud!!!!! kasvatati Antonit Mustamäe korteris. Terve üks tuba oli vooderdatud musta kilega ja söögikausis oli veidike liha ning kurgid ja redised! Puuduliku sööda tõttu on titel suled nirud ja päikese ja vitamiinipuudusel ka võimalik MBD.
Abi hakati otsima üleeile kui Anton miskipärast enam jalga alla ei võtnud. Kukkumist ja asja proua ei teadnud olevat. Läbivaatusel leidsime ,et reieluuga on mingi tõsisem jama. On see värske murd või vanem, eks see selgub täna röntgenis.Igatahes oli reieluu kõveras ja paistes, tulivalus ja loomulikult sellele jalale toetuda ei saa.
Lind läks Jannoga täna hommikul Kadri juurde tagasi, et ehk leitakse linnas linnule abi. Pakkisime oma targad raamatud ka kaasa,et veterinaar saaks mõned nõuanded kui see vajalikuks peaks osutuma. Pöidlad siis pihku, et midagi parandada oleks....
Isiklikus elus on marjad, kurgid,marjad ja vahelduseks jälle kurgid:)
Wednesday, August 10, 2011
Friday, July 29, 2011
29.juuli 2011
Ma ei taha äikest,mul on siis paha olemine ja pealegi kardan ka seda vägevat loodusjõudu.Veel paar päeva,siis ehk on pikne end suutnud piisavalt välja elada ja jalutab EEsti kohalt minema:)
Veel üks ätu pääsukeselaps on juurde siginenud, nüüd kraaklevad ja kaklevad juba mitmekesi oma puuris:)
Kajakas,kes Kadri juurest tuli,on kahjuks aitamiseks liiga katki:(
Palju tuleb piiritajate kohta kõnesid ja meile.
Mattias tõi Koselt kurepoja,jällegi koleda jalaga.Sellel titel on jalalaba suisa otsast ja jalg moondunud.Esialgu jääme jälgima,kuidas ta üldse oma ühe jalaga askeldatud saab.VB vale,vb õige, aga igatahes praegu toimime nii. Paljud arvavad,et ühe jalaga kurg ei saa hakkama jne, aga kui küsida,kas oled näinud ühe jalaga kurge ja mis moodi see mittehakkama saamine välja näeb,ei oska keegi vastata. Seega vaatame ,mis moodi lind käituma hakkab.Noor laps,pole kahe jalaga elanudki,kohanemine peaks olema mitte kõige raskem. Eutanaasia jõuab alati teha kui tal hakkamasaamine ikka väga niru on.Igatahes sai ta parasiiditõrje, sest mutukaid tal ikka peal jalutas (sügelesin jupp aega õhtul).
Homme siis kolib telekakastist õue.
Pekingi pardi mamma talluti hetk tagasi ära:( Ilmselt isane asjatas ja hani läks appi ja see on juba mammale liig mis liig.Panime ta üksikkongi toibuma,vaatame,mis seis hommikuks on.
Vihm on lindude aedikutest mingi haisva mülka teinud, kuidagi võtab isu ära linde pidada.
Kalkun vaatab aina tihedamalt sügavkülmiku poole, sest on aina pahuram ja ämbriga tuleb teda pidevalt tõrjuda.
Kajakanooruk kakles lihapalade pärast kurega ja jooksis hetk hiljem pahaste brahma noorlindude eest tulistvalu puude taha varjule.
Esimene tomat roosatab kasvuhoones, varsti varsti juba ehk saab.
Veel üks ätu pääsukeselaps on juurde siginenud, nüüd kraaklevad ja kaklevad juba mitmekesi oma puuris:)
Kajakas,kes Kadri juurest tuli,on kahjuks aitamiseks liiga katki:(
Palju tuleb piiritajate kohta kõnesid ja meile.
Mattias tõi Koselt kurepoja,jällegi koleda jalaga.Sellel titel on jalalaba suisa otsast ja jalg moondunud.Esialgu jääme jälgima,kuidas ta üldse oma ühe jalaga askeldatud saab.VB vale,vb õige, aga igatahes praegu toimime nii. Paljud arvavad,et ühe jalaga kurg ei saa hakkama jne, aga kui küsida,kas oled näinud ühe jalaga kurge ja mis moodi see mittehakkama saamine välja näeb,ei oska keegi vastata. Seega vaatame ,mis moodi lind käituma hakkab.Noor laps,pole kahe jalaga elanudki,kohanemine peaks olema mitte kõige raskem. Eutanaasia jõuab alati teha kui tal hakkamasaamine ikka väga niru on.Igatahes sai ta parasiiditõrje, sest mutukaid tal ikka peal jalutas (sügelesin jupp aega õhtul).
Homme siis kolib telekakastist õue.
Pekingi pardi mamma talluti hetk tagasi ära:( Ilmselt isane asjatas ja hani läks appi ja see on juba mammale liig mis liig.Panime ta üksikkongi toibuma,vaatame,mis seis hommikuks on.
Vihm on lindude aedikutest mingi haisva mülka teinud, kuidagi võtab isu ära linde pidada.
Kalkun vaatab aina tihedamalt sügavkülmiku poole, sest on aina pahuram ja ämbriga tuleb teda pidevalt tõrjuda.
Kajakanooruk kakles lihapalade pärast kurega ja jooksis hetk hiljem pahaste brahma noorlindude eest tulistvalu puude taha varjule.
Esimene tomat roosatab kasvuhoones, varsti varsti juba ehk saab.
Sunday, July 24, 2011
24.juuli 2011
Öösel hakkas avatud akendest õhku tulema,jeee,on lootust ellu jääda:)
Iguaanid on mõned päevad juba õues puuris elanud,loodetavasti tänane jahedam öö ei teinud miskit hullu.Oliver paigutab täna neile magamistuppa soojamati ,siis pole ehk nohu karta.
Kärbsenäpp läks eile metsaelu peale.Tegi veel mitmed korrad oma koolibri paigallendu ja siis kadus silmist.
Hetkel on siis tubase topsutamise peal kaks kribalat,pääsuke ja vint.Täna peaks Tallinnast jälle uus laadung tulema,loodus ju tühja kohta ei salli.
Laur,muidu suur autodefänn,ei vaata maal olles oma autopargi poole ka,tatsab aga onu Oliveri ja vanaema sabas kõiki askeldusi kaasa teha ja üldse asjatab enamuse ajast loomade-lindude juures.Loodetavasti on see märk,et poisist saab vanaema järglane:)
Iguaanid on mõned päevad juba õues puuris elanud,loodetavasti tänane jahedam öö ei teinud miskit hullu.Oliver paigutab täna neile magamistuppa soojamati ,siis pole ehk nohu karta.
Kärbsenäpp läks eile metsaelu peale.Tegi veel mitmed korrad oma koolibri paigallendu ja siis kadus silmist.
Hetkel on siis tubase topsutamise peal kaks kribalat,pääsuke ja vint.Täna peaks Tallinnast jälle uus laadung tulema,loodus ju tühja kohta ei salli.
Laur,muidu suur autodefänn,ei vaata maal olles oma autopargi poole ka,tatsab aga onu Oliveri ja vanaema sabas kõiki askeldusi kaasa teha ja üldse asjatab enamuse ajast loomade-lindude juures.Loodetavasti on see märk,et poisist saab vanaema järglane:)
Saturday, July 23, 2011
22.juuli 2011
Väike Laur on meil,elul on kohe teine minek.
Uudiseid nii palju,et üks meie kurgedest lasi lõpuks jalga:)
Ta on ammuilma juba täiesti töötav mudel, aga kas hoidis kaaslane teda paigal või hirm tundmatu ees, igatahes siiani ta ära ei olnud läinud. Üks kord julges kaheks tunniks põllule minna küll, aga kui kõht tühjaks läks, oli kõpsti kodus tagasi.
Nüüd aga sooritas verivärske õhuäss pika lennu teisele poole suuri põldusid. Õhtuks tuli küll maja lähedusse põllule ööbima ilmselt, nüüd on ta aga sealt lännu. Loodetavasti on temaga kõik hästi .
Kajakas on suur nagu mägi ja tülitab alatasa kitsesid ja kurge:)Oma söögi eest oskab kenasti võidelda.
Ahjaa, mingil seletamatul põhjusel kadusid maja ümbert kõik varesed. Järsku, üleöö. Ja nendega koos ka meie Totu.Vareseid pesitses meie kuuskede otsas ju paljupalju ja siin on kogu aeg varesebanded tegutsenud ja asjatanud. Ja järsku absoluutne vaikus....imelik ja arusaamatu.
Uudiseid nii palju,et üks meie kurgedest lasi lõpuks jalga:)
Ta on ammuilma juba täiesti töötav mudel, aga kas hoidis kaaslane teda paigal või hirm tundmatu ees, igatahes siiani ta ära ei olnud läinud. Üks kord julges kaheks tunniks põllule minna küll, aga kui kõht tühjaks läks, oli kõpsti kodus tagasi.
Nüüd aga sooritas verivärske õhuäss pika lennu teisele poole suuri põldusid. Õhtuks tuli küll maja lähedusse põllule ööbima ilmselt, nüüd on ta aga sealt lännu. Loodetavasti on temaga kõik hästi .
Kajakas on suur nagu mägi ja tülitab alatasa kitsesid ja kurge:)Oma söögi eest oskab kenasti võidelda.
Ahjaa, mingil seletamatul põhjusel kadusid maja ümbert kõik varesed. Järsku, üleöö. Ja nendega koos ka meie Totu.Vareseid pesitses meie kuuskede otsas ju paljupalju ja siin on kogu aeg varesebanded tegutsenud ja asjatanud. Ja järsku absoluutne vaikus....imelik ja arusaamatu.
Friday, July 22, 2011
22.juuli 2011
Ja ikka pääsukesed ja piiritajad.....
Eilne iseenesest veidi naljakaski juhtum,Kehtna pere tõi piiritaja,kes oli miskipärast maas pikutanud.Noor lind,kätte võttes päris potsakas kohe.Kaalusin siis linnu ära,52 grammi!!!No selge see,et sellise kaaluga piiritaja hästi lennata ei jaksa.Nüüd veidi kaalujälgimist ja siis uuele katsele.
Laupäeva,s.o.siis 16nda .juuli öö hakul kõne,kurepoeg pesast alla sadanud.Tapa linna kurepesast.
Keskööks jõudis pikkkoib kohale.Tundsime hirmsat haisu ja lindu läbi vaadates avastasime vägaväga koleda haava jalal.Tundus,et sinna oli kunagi pisikesena miski ümber keerdunud ja linnu kasvades soonis see miski sisse,kuni lõikas läbi lihased ja kõik muu ,mis asub naha ja luude vahel:(Kõõlus tundus sel hetkel veel terve olevat.
Pühapäeva hommikune nõupidamine Rikaga ja lind sai antibiootikumid peale.Kusagile kliinikusse mõnda arsti puhkepäeval tööle paluda ei olnud meie rahakotile mitte jõukohane:( Esmaspäeva hommikul selgus,et on lootust abi saada.Abi aga jäi kahjuks venima,linnu seisukord läks hullemaks,jalg sinakaks,rohekaks ja jääkülmaks.Ja ühe imevahva linnu elulugu jäi lühikeseks...R.I.P.
meie Oliveriga aga läbisime tõelised tuleristsed,mädanevast haavast vaklasid noppides ja valudes vaevlevat lindu süles kandes,et ta oma haigele jalale toetuma ei peaks.
Kole elamus ja kangesti tuli selline tunne,et ma ei saa seda abi kaua enam sedasi põlve otsas anda.Ma ei suuda enam sedasi...et nagu aitan ja ei aita ka.Aga andke andeks,veterinaarteenus käib mulle tõesti ülejõu.
Thursday, July 7, 2011
07.07.2011
Kiire,kiire,kiire....
Pääsukesed, piiritajad, tihased, lepalind, linavästrik, rohevint, varblane,ohakalind, varesed, kajakad, rähn, siil - sellised on viimase kuu tegelased, keda majutada on tulnud. Kes pesast alla sadanud, kes viga saanud.On paranejaid ja loodusesse tagasi pääsenuid, on ka lahkunuid.
Kui kunagi veidi puhkust saan, ehk jõulude ajal näiteks:), siis lisan ka pilte ja kirjutan pikemalt. Praeguseks lõpetan, sest kolm näljast imeväikest poolpaljast linnupojukest kisavad oma boksides:)
Pääsukesed, piiritajad, tihased, lepalind, linavästrik, rohevint, varblane,ohakalind, varesed, kajakad, rähn, siil - sellised on viimase kuu tegelased, keda majutada on tulnud. Kes pesast alla sadanud, kes viga saanud.On paranejaid ja loodusesse tagasi pääsenuid, on ka lahkunuid.
Kui kunagi veidi puhkust saan, ehk jõulude ajal näiteks:), siis lisan ka pilte ja kirjutan pikemalt. Praeguseks lõpetan, sest kolm näljast imeväikest poolpaljast linnupojukest kisavad oma boksides:)
Sunday, June 5, 2011
Friday, June 3, 2011
3.juuni 2011
Hädas linde aina koguneb.
Juba kolm varesepoega,kaks neist ka veidi viga saanud. Ei jõua nii kiiresti toitu pintsetiga kausist koukida ja kõigile kolmele noka vahele pista kui kraakjalad tahaks, nii et toas käib pidevalt üks käre hädaldamine:)
Pisike kajakatitt, pea täpiline nagu munakoor oleks koorudes külge jäänud,kääksub kiledalt ja sööb nagu hobune:)
Laululuik,kes kusagil õnnetuses on pool jalga kaotanud:( Mingi ime läbi on könt ise paranenud, lind õppinud ilma selle jalata hakkama saama ja kuna luik eriline ringijooksja ei ole, siis paistab ta hetkel päris kenasti vangistuses toime tulevat.
Meie sinikaelahärra käis mõned ajad tagasi kurameerimas.Vahel näitas nägu,sõi kõhu täis ja läks siis jälle.Mõned korrad oli kaasas ka emane sinikael, kes küll päris õuele maanduda ei julgenud,aga imetles oma julget kaasat kindlasti:)
Nüüd on selleks aastaks pulmad peetud ja sinikaelapapa Pärtel jälle kenasti kodus tagasi:)
Mis on väga armas ja kurb jälgida,vigase tiivaga sinikael hoiab alati teiste metslindude ,just metsikute veelindude külje alla. Pikutab suure luige varjus, ju siis pakub suur lind talle kaitset ja seltsi.Ilmselt on neil mingi salakeel,mille abil nad teineteist mõistavad.Igaühel peab olema keegi......
15.mai 2011
Hooaeg on alanud, linnud, linnud, linnud.
On koledaid vigastusi,on allakukkunud linnupoegi.
Hulludest asjadest koledaim oli kurg,kes lennanud kõrgepinge traatidesse. Elu me talle tagasi anda ei suutnud, saime tema heaks teha vaid nii palju, et linnu vaevadest päästa ja aidata paremasse paika:(
Raudkull elab praegu meie juures puuris, kus ta kohe kohanes ja kuudi omale peidupaigaks valis.Selle uksel ta istub ja piidleb meid oma kuldkollaste läbitungivate silmadega:)
Süles soojas tukub sinisilmne varesepojake, kelle poole vaadata ei või.Nagu oma pilguga minu pilgu tabab, kukub käreroosa sisuga nokk laiali ja antakse aga märku, et võiks nüüd pintsetiga selles pudrukausis askeldada:)
Lähen nüüd ja askeldangi siis selle söögi kallal, et vaene nälga suremas varesehakatis oma häält ära ei kisaks:)
30.aprill 2011
Tänaseks on kõik luiged oma teed läinud.Loodan,et neil on ees pikk ja ilus elu.
Viimaste luikede vabastamine väga lihtsalt ei läinudki .Aga sain märgi, et ikkagi kõige õigem on linnud vabastada oma õue pealt.Siis on neil võimaluse korral ehk tee teada,kuhu tagasi tulla kui häda käes.Ühe luigega nii oligi.Hommikul lasime ta minema, aga lendutõus oli kuidagi ebakindel ja head tunnet ei tekkinud kui lind vaateväljast kadus.
KÄisime ikka mitmed korrad päeva jooksul ümberkaudsete põldude peale piilumas, et ehk luik on kusagile lähedusse maandunud.Rahunesime juba,et ju ikka kõik on temaga korras.Enne südaööd (oli täiskuu öö muide ja taevas selge) läks Oliver maja taha põllule korraks pilku heitma ja seal ta oligi:)
Väga romantiline kuuvalge öö oli,tunnikese saime luike püüda.Öösel ta meid hästi ligi lasta ei julgenud, alles siis kui ma temaga pidevalt rääkisin (et tuttav häälekõla, ehk rahustab), jäi luik kuulama ja Oliver sai ta kätte. Eriti põnev oli üle maantee tulek- mingi kolmene seltskond tuleb öösel põllult, ühel luik süles.Ma annaks rubla, et möödasõitva auto juhi mõtteid oleks lugeda saanud:):):)
Nädalakese pärast kaotasime nii pisikese linnu nagu luik lihtsalt õue pealt ära, st.aedikust läks ta koos hanede ja partidega jalutama.Luik kui väga vilets käia kaugele ei kõndinud,lasi ennast löntsti muru sisse maha.Tunni pärast teda järsku seal enam polnud, kusjuures me olime kõik õues askeldamas ja me ei kuulnud midagi. Luik läheb ju lendu nagu helikopter, suure vihina ja mühinaga. Kuidas me midagi ei kuulnud, jääbki saladuseks.Igatahes lindu kusagil enam näha polnud ja koju tagasi ta ka ei pöördunud.Head teed talle!
Kas nüüd mõjusid meie aediku kured või oli isane võõras kurg meie kasvatatud poeg, igatahes läks meie maja ümber hirmsaks kureralliks.Arvata isakurg otsis pesitsuskohta ja valis selleks meie köögiakna all oleva elektriposti.Esimest korda maandus ta sinna hetkel kui ma posti all võililli korjasin.Päris korralik ehmatus oli kui tohutu suur vari üle minu läks ja kohinal posti otsa maandus. Sealt ta mind siis uuris ja tsekkis, kas ja kes ja mis. Plagistas aga nokka, pea kuklas ja oli hirmus tähtis muidu ka.
Varsti oligi kaasa ka kohal, aga temale koerte aediku kõrval maja akna all pesitsemine ei sobinud ja ta käskis papal ülejärgmise elektriposti pesakohaks valida.Nii läkski.Nägime algusest peale kogu protseduuri, alates pesakoha valimisest kuni siis hetkeni, mil emme peanupp paistab pesast, isa aga käib vooderduseks aina materjali juurde toomas. Vahel külastatakse ka meie kurgesid, nii et hommikul saab ikka silmi hõõruda kui kahe linnu asemel kolme pikal sammul ringi jalutamas linnu aias näen.
Viimaste luikede vabastamine väga lihtsalt ei läinudki .Aga sain märgi, et ikkagi kõige õigem on linnud vabastada oma õue pealt.Siis on neil võimaluse korral ehk tee teada,kuhu tagasi tulla kui häda käes.Ühe luigega nii oligi.Hommikul lasime ta minema, aga lendutõus oli kuidagi ebakindel ja head tunnet ei tekkinud kui lind vaateväljast kadus.
KÄisime ikka mitmed korrad päeva jooksul ümberkaudsete põldude peale piilumas, et ehk luik on kusagile lähedusse maandunud.Rahunesime juba,et ju ikka kõik on temaga korras.Enne südaööd (oli täiskuu öö muide ja taevas selge) läks Oliver maja taha põllule korraks pilku heitma ja seal ta oligi:)
Väga romantiline kuuvalge öö oli,tunnikese saime luike püüda.Öösel ta meid hästi ligi lasta ei julgenud, alles siis kui ma temaga pidevalt rääkisin (et tuttav häälekõla, ehk rahustab), jäi luik kuulama ja Oliver sai ta kätte. Eriti põnev oli üle maantee tulek- mingi kolmene seltskond tuleb öösel põllult, ühel luik süles.Ma annaks rubla, et möödasõitva auto juhi mõtteid oleks lugeda saanud:):):)
Nädalakese pärast kaotasime nii pisikese linnu nagu luik lihtsalt õue pealt ära, st.aedikust läks ta koos hanede ja partidega jalutama.Luik kui väga vilets käia kaugele ei kõndinud,lasi ennast löntsti muru sisse maha.Tunni pärast teda järsku seal enam polnud, kusjuures me olime kõik õues askeldamas ja me ei kuulnud midagi. Luik läheb ju lendu nagu helikopter, suure vihina ja mühinaga. Kuidas me midagi ei kuulnud, jääbki saladuseks.Igatahes lindu kusagil enam näha polnud ja koju tagasi ta ka ei pöördunud.Head teed talle!
Kas nüüd mõjusid meie aediku kured või oli isane võõras kurg meie kasvatatud poeg, igatahes läks meie maja ümber hirmsaks kureralliks.Arvata isakurg otsis pesitsuskohta ja valis selleks meie köögiakna all oleva elektriposti.Esimest korda maandus ta sinna hetkel kui ma posti all võililli korjasin.Päris korralik ehmatus oli kui tohutu suur vari üle minu läks ja kohinal posti otsa maandus. Sealt ta mind siis uuris ja tsekkis, kas ja kes ja mis. Plagistas aga nokka, pea kuklas ja oli hirmus tähtis muidu ka.
Varsti oligi kaasa ka kohal, aga temale koerte aediku kõrval maja akna all pesitsemine ei sobinud ja ta käskis papal ülejärgmise elektriposti pesakohaks valida.Nii läkski.Nägime algusest peale kogu protseduuri, alates pesakoha valimisest kuni siis hetkeni, mil emme peanupp paistab pesast, isa aga käib vooderduseks aina materjali juurde toomas. Vahel külastatakse ka meie kurgesid, nii et hommikul saab ikka silmi hõõruda kui kahe linnu asemel kolme pikal sammul ringi jalutamas linnu aias näen.
Friday, April 15, 2011
15.aprill 2011
Ehkki lubasin endale sagedasti blogi täiendada,on ikka märkamatult 11 päeva möödunud. Laiskloomade selts, mitte Imeloomade Selts, ma ütlen:)
Eile tuli Ragne naabrimehe juurest uus kostiline. Tänu temale õppisime ära kaks uut linnuliiki: väike-laukhani ja suur-laukhani.Suur on Eestimaal läbirändaja, keda on massiliselt, väike aga rariteet, kes kuulub esimese kategooria kaitse alla. Meie tema liigi lõpliku määramisega hakkama ei saanudki, kuna tegu on noorlinnuga, kelle välimus pole veel lõplikult välja kujunenud. Ornitoloogid, kelle appi palusin, ütlesid pildi järgi linnu suur-laukhane olevat. Aga ta on nii tilluke ja nii pehme iseloomuga, et ....äkki on kahe laukhane ristand??? Kuna väike viga saanud hani läks täna Nigulasse Kärdi hoole alla, siis kuulen tema kohta edasisi uudiseid vast juba järgmisel nädalal. Igatahes jään talle südamest pöidlaid hoidma, ta kohe oskas hinge pugeda (ehkki näpistas mulle käe peale korraliku sinika:).
Luikesid on aedikus veel vaid kolm ja homme lähevad nemadki oma linnuelu elama kui vaid tiivad kannavad. Paarike läks koos õue pealt, tehti kolm tiiru veel maja kohal justkui hüvastijätuks ja siis võtsid nad sama suuna, mis pea enamusel ülelendavatel linnuparvedel. Ikka vee poole, oma elemendi suunas....
Kullitädi kolis eile õue, värsket õhku, suuremat puuri ja päikest nautima. Selleks tuli kuldfaasanid nende puurist välja tõsta, aga mis sa teed.Nemad saavad teiste lindudega koos ka hakkama, aga kull mitte.Õigust öelda kull saaks kenasti väikeste lindudega hakkama, aga nemad kulliga mitte eriti:)
Monday, April 4, 2011
04.aprill 2011
Uskumatu,aga eelmisest postitusest on üle kuu möödas.Häbi,emand Imeloom, häbi... Aga prooviks siis nö järele tõmmata ja vahepealsed sündmused kirja panna. Alustaks tänasest seigast, mis igatahes minu päeva vesiseks tegi. Meie maantee ääres asuva maja kuusetukka toimetati pime koer.Märkasin järsku aknast välja vaadates, et üks väikebuss võtab maantee ääres kohalt ja järgmine hetk nägin ka kuuskede vahel veidralt käituvat koera. Koer käitus vägaväga kummaliselt, liigutas pead kuidagi kaootiliselt , meie koerte juurde ei tulnud,vilele ei reageerinud. Esimene kahtlus oli kadunuks tunnistatud marutaud ja kuna olin üksi kodus, otsustasin asja veidi eemalt jälgida. Kuna koer kuhugi liikuda ei osanud ega püüdnud, helistasin valda keskkonnaprobleemidega tegelevale ametnikule. Otsustasime koera siiski oma silmaga enne üle vaadata kui hakkame varjupaiga töötajaid kaugelt välja kutsuma.Selleks ajaks kui vallast meile jõuti, olin juba veendunud,et koer on pime. Kahtlus oli ka, et äkki on kurt. Ja need imelikud liigutused peaga, see oli püüd jälgida tuules liikuvaid kuuseoksi. Tema kinnipüüdmisega oli veidike jamamist ,sest loom ei näinud ju,kes talle ligineb ja oli sellest tõsises paanikas.Võõras koht,võõrad lõhnad,keegi üritab teda puudutada....ta on pimeduses,tuttavatest lõhnadest eemal, hirm ja võimetus tundmatu eest ära põgeneda:(:(:( Praeguseks on koer juba varjupaigas, vaatan teda ja jube reetlik tunne on.Ma tean,ma tean,ma ei saa jätta kõiki enda juurde,kes siia satuvad,aga ....miks siis ikkagi nii süüdlaslik tunne on ja süda nii koledasti valutab??? Kes võtab omale pimeda koera kui terved, tragid koeradki kuhjade viisi Väike-Maarjasse satuvad:( Enam ei oska inimeste käitumise üle isegi imestada, lihtsalt tahaks ära kuhugi, hakkaks erakuks vmi aitaks nende jubeduste eest pageda. Ei oska mina nende asjadega harjuda ja hingevalu tagaplaanile suruda. Mingil moel käitus koera peremees isegi veel inimlikult, kuna ei viinud pimedat koera metsa surema. Tõi ta loomadega tegeleva maja ligidusse... Ega vist imestaks enam kui varsti hakkaks kraavist lapsi leidma ja siis edasi jäävad ette vanurid:( Metsaelukatest rääkides on luiged,luiged ja veel kord luiged. Kosunud suuri valgeid linde on 5. Viimane hullusti alakaaluline sai Kadri poolt eile toodud. Vaba vett on raske leida, et kosunud tegelased rahuliku südamega saaks vabadusse lasta. Loodame kõvasti vihma peale:) Luiged said Keskkonnaameti töötaja poolt nummerdatud rõngad jala ümber, kurg veel ootab oma jalasõrmust:) Üks pikakoivalistest on ilmselt sünnipäraselt vigaste tiibadega, oma pikki võimsaid tiibu ta laiali sirutada ei suuda. Tema peab siis oma edasise elu lemmiklinnuna veetma, aga ma loodan, ta ei mõtle nagu inimene, et temalt on võetud tema vabadus. Ta saab süüa, ta on külmaga soojas ja soojaga õues, lendamist kurg ju otseselt taga igatseda ei tohiks, kuna tõenäoliselt tema ainuke lend on olnud pesast alla. Kull on viimasel ajal meiega kommunikeeruma hakanud ja kui kõht tühi, siis tuleb ta seda puurivõre taha mulle sõna otseses mõttes näkku kiljuma:) Korduvalt taban ennast palja käega talle sööki ulatamast. Hetk enne võimaste küüniste krahmamist tuleb mõistus õnneks koju ja meenuvad kulliküüned oma pöidlas:) Faasanid teevad juba korralikku pulmamöllu. Ikka selle mustri järgi, et isane keksib nagu hull tülpinud näoga emase ümber. Isand lehvitab veetlevalt oma kardinatega, kuni emane lihtsalt eemale jalutab:) Aga ülal pidada on faasaneid küll üliodav. Kolm tuvi söövad igal juhul kolm korda rohkem kui kaks faasanit. Üks väga vahva üllatus tuli pekingi pardilt. Nimelt otsustas üks mammadest, et ta lükkab ümber väite justkui pekingid ei omaks haudeinstinkti:) Nüüd istub ka teine mamma pool päeva temaga koos pesas, võttis vist eeskuju:) Ja veel üks harva hauduja istub pidevalt pesas, nimelt suhteliselt nooruke valge jooksupart. Tema võttis omale kohustuseks välja haududa hanetibu:)
Saturday, February 26, 2011
26.veebruar 2011
Luik on kenasti kosunud,kaalulisa on tervelt kilo.Koos kaaluga kasvab ka tema raev kui talle süüa ja juua viiakse:)Tiivalöögid meie suunas on võimsad ja susin äge.Kuna ta tavatseb pikutada toidukausi juures ja tema juba paari-kolme sammu tagasi ei astu, on alati temaga nääklemist,et söök kaussi valada:)
Tõeliselt hea meel on seda suursugust imeilusat lindu kosumas näha.
Täna toodi teine samasuguses seisundis luik,samuti jää küljest lahti lõigatud.Tema kaaluks 7,1 kg.Lind pikutab puuris,aga söönud ja joonud veel ei ole.Õiendab küll kui keegi köögis liigub,seega päris apaatne ta õnneks pole.Seega lootust on.....
Koos luigega toodi murtud tiivaga hõbekajakas,noor lind,alles pruuni valge kirju.Aga suur kui mägi ja kuri kui kole:)
Sidusime ülevaatuseks tal noka sinise nööriga kinni,linnu nokal ilutses ilus sinine lips.Kui lahastamiseks läks,panime soki ka pähe,et ta ei näeks meid lüüa terve lappimise aja.Nüüd on tiib lahases,keha külge seotud ja mõned tunnid ka peal püsinud. Lind aga sellisest barbaarsusest tema suhtes nii shokeeritud,et isegi ei löö ega tigetse enam:)
Nädala sees toodi Raplast mahajäetud majast siia emakass koos kahe tütrega.Ei olnud südant neid mitte vastu võtta,ehkki me kasside ja koertega ei tegele.Nüüd on kõik kolm musta kassi steriliseeritud ja kohanevad inimestega.Tuppa kahjuks pole neid saanud tuua,kuna nad on viiruses,nohisevad ja ühel on silmad ka haiged. Peavad praegu sooja esikuga leppima,kuni paranevad.
Nüüd tuleb neile ka head kodud leida inimeste juures,kes viitsivad tänavakassiga sõprust sobitama hakata.
Tõeliselt hea meel on seda suursugust imeilusat lindu kosumas näha.
Täna toodi teine samasuguses seisundis luik,samuti jää küljest lahti lõigatud.Tema kaaluks 7,1 kg.Lind pikutab puuris,aga söönud ja joonud veel ei ole.Õiendab küll kui keegi köögis liigub,seega päris apaatne ta õnneks pole.Seega lootust on.....
Koos luigega toodi murtud tiivaga hõbekajakas,noor lind,alles pruuni valge kirju.Aga suur kui mägi ja kuri kui kole:)
Sidusime ülevaatuseks tal noka sinise nööriga kinni,linnu nokal ilutses ilus sinine lips.Kui lahastamiseks läks,panime soki ka pähe,et ta ei näeks meid lüüa terve lappimise aja.Nüüd on tiib lahases,keha külge seotud ja mõned tunnid ka peal püsinud. Lind aga sellisest barbaarsusest tema suhtes nii shokeeritud,et isegi ei löö ega tigetse enam:)
Nädala sees toodi Raplast mahajäetud majast siia emakass koos kahe tütrega.Ei olnud südant neid mitte vastu võtta,ehkki me kasside ja koertega ei tegele.Nüüd on kõik kolm musta kassi steriliseeritud ja kohanevad inimestega.Tuppa kahjuks pole neid saanud tuua,kuna nad on viiruses,nohisevad ja ühel on silmad ka haiged. Peavad praegu sooja esikuga leppima,kuni paranevad.
Nüüd tuleb neile ka head kodud leida inimeste juures,kes viitsivad tänavakassiga sõprust sobitama hakata.
19.veebruar 2011
Sellelgi karmil talvel on hädas luiged.Esimene tugevalt alakaaluline luik lõigati Russalka juures jäält lahti ja toimetati siia.Kaalu on linnul kõigest 6,4 kg. Tiivanukid on tulututest katsetest end jää küljest lahti tirida ära taotud.
Peale kaalumist ja ülevaatust läks lind kööki suurde koerapuuri jälgimisele.Glükoosi ja vitamiiniga vesi nina ees ja söök ka.Mõne tunni möödudes kostis puurist juba solistamist.
Nädala jooksul on kolm linnatuvi samuti kosuma toodud.Kõigil väiksemad hädad küljes.Peale parasiiiditõrjet ja karantiini lähevad nad lindlasse paranemist ootama.Krooniline puuripuudus kummitab.....
Peale kaalumist ja ülevaatust läks lind kööki suurde koerapuuri jälgimisele.Glükoosi ja vitamiiniga vesi nina ees ja söök ka.Mõne tunni möödudes kostis puurist juba solistamist.
Nädala jooksul on kolm linnatuvi samuti kosuma toodud.Kõigil väiksemad hädad küljes.Peale parasiiiditõrjet ja karantiini lähevad nad lindlasse paranemist ootama.Krooniline puuripuudus kummitab.....
Wednesday, February 2, 2011
02.veebruar 2011
Jätaks siis siia väikse jälje.
Elu on vaikselt kulgenud,ilma eriliste võitude ja kaotusteta.Viimase aja märksõna on hädas tuvid,tervelt kolm lindu on nädala jooksul meile sattunud.Loodetavasti saavad nad märtsis juba vabadusse,seni kosuvad puuris.
Pambule ajatan kirsi ja õunapuu oksi,küll on ilusad rohelised lehehakatised.Need koos sirisevate räästastega tekitavad kange kevadeigatsuse.
Haned ja pardid ei püsi enam üldse siseruumis.Hommikuti pannakse meid lihtsalt fakti ette,et nemad lähevad nüüd õue.Ja kuidas sa ,väeti,ikka tugevama jõu vastu saad:)Paksu tagumikuga linnud ronivad pooleteisemeetri kõrguste hangede otsa,et seal siis täiesti kõrist maailmale kõik näkki kisendada.
Tänases Postimehes ilmus artikkel,et Eestimaa Looduse Fond plaanib Harjumaale suurejoonelist ja vägeva eelarvega metsloomade päästekeskust.Artiklis mainiti praeguseid metsloomade majutajaid,kelle sekka meid ei mainitudki.Ju me oleme siis nii väikesed ja nähtamatud,et ei ole kellelegi loodusega tegelejatest silma jäänud. Väheke väärtusetu tunne,aga noh,mis sa ikka teed:( Seda enam,et pusime viimastel päevadel aina keerulise toetusetaotlusega, mis võtab ära taotlemise ajal palju väärtuslikku aega ja kui toetus peaks määratama,siis hiljem läheb suurem aur ilmselt paberimajanduse korrashoiule.Millegipärast kipub selline tunne ikka ja jälle peale tulema,et parem oleks kui siin Eesti Vabariigis mitte millegiga ei tegeleks (eriti veel siis kui selja taga pole parteid või mõnd mõjukat tuttavat).
Aga elu läheb edasi,show peab jätkuma:)
Elu on vaikselt kulgenud,ilma eriliste võitude ja kaotusteta.Viimase aja märksõna on hädas tuvid,tervelt kolm lindu on nädala jooksul meile sattunud.Loodetavasti saavad nad märtsis juba vabadusse,seni kosuvad puuris.
Pambule ajatan kirsi ja õunapuu oksi,küll on ilusad rohelised lehehakatised.Need koos sirisevate räästastega tekitavad kange kevadeigatsuse.
Haned ja pardid ei püsi enam üldse siseruumis.Hommikuti pannakse meid lihtsalt fakti ette,et nemad lähevad nüüd õue.Ja kuidas sa ,väeti,ikka tugevama jõu vastu saad:)Paksu tagumikuga linnud ronivad pooleteisemeetri kõrguste hangede otsa,et seal siis täiesti kõrist maailmale kõik näkki kisendada.
Tänases Postimehes ilmus artikkel,et Eestimaa Looduse Fond plaanib Harjumaale suurejoonelist ja vägeva eelarvega metsloomade päästekeskust.Artiklis mainiti praeguseid metsloomade majutajaid,kelle sekka meid ei mainitudki.Ju me oleme siis nii väikesed ja nähtamatud,et ei ole kellelegi loodusega tegelejatest silma jäänud. Väheke väärtusetu tunne,aga noh,mis sa ikka teed:( Seda enam,et pusime viimastel päevadel aina keerulise toetusetaotlusega, mis võtab ära taotlemise ajal palju väärtuslikku aega ja kui toetus peaks määratama,siis hiljem läheb suurem aur ilmselt paberimajanduse korrashoiule.Millegipärast kipub selline tunne ikka ja jälle peale tulema,et parem oleks kui siin Eesti Vabariigis mitte millegiga ei tegeleks (eriti veel siis kui selja taga pole parteid või mõnd mõjukat tuttavat).
Aga elu läheb edasi,show peab jätkuma:)
Sunday, January 9, 2011
9.jaanuar 2011
Soojakraadid ajasid räästad sorinal pisaraid valama, metsad ja naabermajad kadusid piimjasse uttu.Lumehanged vajusid päeva jooksul jupikese maad madalamaks.Tekkis mingi seletamatu lootus,et kevad ikkagi tuleb ..kunagi.Kaine mõistusega annan ju endale aru,et on alles jaanuari algus jne.aga loota ju ikka võib:)
Partidel ja hanedel oli sellise veemängu üle ülimalt hea meel ja tuppa ei tahtnud neist keegi tulla.Märgades hangedes imiteeriti vees suplemist,mida oli väga vahva kõrvalt vaadata.Nende rõõm tegi minugi päeva ilusamaks ja korraks sain muremõtted tuleviku osas kõrvale heita.
Viimasel ajal tundub tulevik tume ja entusiasm hakkab kuidagi otsa lõppema.Mitte et ma haige või hädas eluka nüüd ukselt minema saadaks,seda kindlasti mitte,aga kogu meie maa asjapulkade suhtumine on kuidagi mäda.Et aidatakse ainult kaitsealuseid, teised võiks või vedelema jääda.Enamuse hädade puhul väidetavalt üldse aidata ei saa ja mis seal salata,pole ka veterinaari,kes oleks asjast huvitatud ja areneda tahaks .Motiveeritus on vb nõrk ja patsiente ei ole päevade kaupa küll järjekorras seismas ,aga et ei ole ka siis mõnd oma erialal fanatti veterinaaride seas:(
Hankisime omale väljamaise metsloomade esmaabi raamatu.Seda lugedes ajas hambaid krigistama,mida kõike suudetakse loomade vigastuste puhul ette võtta.Ja mis peaasi,tahetakse seda teha,ollakse asjast huvitatud.Vaevalt et mujalgi maailmas seda rahakest,seda meie ajastu jumalat,nii kangesti palju on,et metsaelukate peale lõdvalt kulutada annaks.Aga seda siiski suudetakse teha.Meil aga põrkad selle teemaga vastu külmi kaljusid:(
Näis,kuidas edasi........
Lõpetaks päeva rõõmsamate nootidega.Nimelt kalkunitibu jalad said korda ja ei vaju enam laiali.Ling ümber jalgade oli edukas vahend.
Partidel ja hanedel oli sellise veemängu üle ülimalt hea meel ja tuppa ei tahtnud neist keegi tulla.Märgades hangedes imiteeriti vees suplemist,mida oli väga vahva kõrvalt vaadata.Nende rõõm tegi minugi päeva ilusamaks ja korraks sain muremõtted tuleviku osas kõrvale heita.
Viimasel ajal tundub tulevik tume ja entusiasm hakkab kuidagi otsa lõppema.Mitte et ma haige või hädas eluka nüüd ukselt minema saadaks,seda kindlasti mitte,aga kogu meie maa asjapulkade suhtumine on kuidagi mäda.Et aidatakse ainult kaitsealuseid, teised võiks või vedelema jääda.Enamuse hädade puhul väidetavalt üldse aidata ei saa ja mis seal salata,pole ka veterinaari,kes oleks asjast huvitatud ja areneda tahaks .Motiveeritus on vb nõrk ja patsiente ei ole päevade kaupa küll järjekorras seismas ,aga et ei ole ka siis mõnd oma erialal fanatti veterinaaride seas:(
Hankisime omale väljamaise metsloomade esmaabi raamatu.Seda lugedes ajas hambaid krigistama,mida kõike suudetakse loomade vigastuste puhul ette võtta.Ja mis peaasi,tahetakse seda teha,ollakse asjast huvitatud.Vaevalt et mujalgi maailmas seda rahakest,seda meie ajastu jumalat,nii kangesti palju on,et metsaelukate peale lõdvalt kulutada annaks.Aga seda siiski suudetakse teha.Meil aga põrkad selle teemaga vastu külmi kaljusid:(
Näis,kuidas edasi........
Lõpetaks päeva rõõmsamate nootidega.Nimelt kalkunitibu jalad said korda ja ei vaju enam laiali.Ling ümber jalgade oli edukas vahend.
Friday, January 7, 2011
07.jaanuar 2011
Uuel aastal uue hooga,eile sai lapitud omaenese isiklikke elukaid.Väike riisilind murdis väga õnnetult oma jala ,mis sai kinni tõmmatud teibiga,kuna nii pisikesele jalale suuremat ja tugevamat lahast panna ei ole lihtsalt võimalik.Imeväikese jala vigastuse asukoht sai täpsustatud suisa luubiga:)Vaene lind istub nüüd sirge koivaga puuris ja katsub aru saada,mis juhtus.
Pool tunnikest peale pisikese jala lappimist toodi minu kätte ca 30 cm pikkune triibuline saba!!!!Leeguan Friida oli võrgu vahesse oma saba kuidagi kinni pusinud ja mis juhtub sisalike sabaga kui keegi seda TIRIB???Niisiis oli meil järsku kahes tükis leeguan ja mõlema tüki eraldumiskoht oli kole,rebenenud ja rippuvatest lihastest/närvidest moodustunud roosa pitsiga ääristatud.Friida sabaots vesinikuga üle kallatud ja salvitatud,tegime terraariumi pimedaks ja tõstsime sabahaige oksale,et ta enda vigastust pinnasega ei saastaks.No ja järsku ei osanud puude otsas elav leeguan enam midagi oma määratute küünistega peale hakata,puud nägi ka esimest korda elus ja nii ta suure matsuga pinnasele maanduski.Uus vesinik,uus salv ja väike ümarlaud,et kuhu elukas seniks elama panna,kuni murdunud kohast välja turritavad narmad kuivavad ja nahk hakkab kinni kasvama.Suurem näriliste puur sai siis talle esimeseks öömajaks,tänase päeva on ta veetnud ahju otsas,huviga kasside ja inimeste tegemisi jälgides.Näis,mis homme saab.Maja peale teda kolama ei tahaks lasta,liiga jahe ja liiga palju toataimi,you know:)
Haned aga valmistuvad pereeluks ja löövad sihukest lärmi,et detsibellid tahavad meid ruumist välja paisata.Peale lärmamise on emahani pahuraks ka läinud ja ähvardab aeg ajalt meile peksa teha:)
Pardimammad käivad,kaelad kõveras,oma kaasade selja taga kudrutamas,küllap hakkavad nemadki peagi munema.
Kanad lõpetasid streigi ja sulimise ja hakkasid taas mune poetama,mille üle on mul lõpmata hea meel.Poemune enam küll ei tahaks.Kusjuures,kass Ruts,kes kanalas elab ja töötab,armastab magada kanade pesas,mis sugugi ei takista kanu tema külje alla munemast.Nii et Rutsi külje alt mitme muna noppimine on päris tavapärane:)
Pool tunnikest peale pisikese jala lappimist toodi minu kätte ca 30 cm pikkune triibuline saba!!!!Leeguan Friida oli võrgu vahesse oma saba kuidagi kinni pusinud ja mis juhtub sisalike sabaga kui keegi seda TIRIB???Niisiis oli meil järsku kahes tükis leeguan ja mõlema tüki eraldumiskoht oli kole,rebenenud ja rippuvatest lihastest/närvidest moodustunud roosa pitsiga ääristatud.Friida sabaots vesinikuga üle kallatud ja salvitatud,tegime terraariumi pimedaks ja tõstsime sabahaige oksale,et ta enda vigastust pinnasega ei saastaks.No ja järsku ei osanud puude otsas elav leeguan enam midagi oma määratute küünistega peale hakata,puud nägi ka esimest korda elus ja nii ta suure matsuga pinnasele maanduski.Uus vesinik,uus salv ja väike ümarlaud,et kuhu elukas seniks elama panna,kuni murdunud kohast välja turritavad narmad kuivavad ja nahk hakkab kinni kasvama.Suurem näriliste puur sai siis talle esimeseks öömajaks,tänase päeva on ta veetnud ahju otsas,huviga kasside ja inimeste tegemisi jälgides.Näis,mis homme saab.Maja peale teda kolama ei tahaks lasta,liiga jahe ja liiga palju toataimi,you know:)
Haned aga valmistuvad pereeluks ja löövad sihukest lärmi,et detsibellid tahavad meid ruumist välja paisata.Peale lärmamise on emahani pahuraks ka läinud ja ähvardab aeg ajalt meile peksa teha:)
Pardimammad käivad,kaelad kõveras,oma kaasade selja taga kudrutamas,küllap hakkavad nemadki peagi munema.
Kanad lõpetasid streigi ja sulimise ja hakkasid taas mune poetama,mille üle on mul lõpmata hea meel.Poemune enam küll ei tahaks.Kusjuures,kass Ruts,kes kanalas elab ja töötab,armastab magada kanade pesas,mis sugugi ei takista kanu tema külje alla munemast.Nii et Rutsi külje alt mitme muna noppimine on päris tavapärane:)
Subscribe to:
Posts (Atom)