Hädas linde aina koguneb.
Juba kolm varesepoega,kaks neist ka veidi viga saanud. Ei jõua nii kiiresti toitu pintsetiga kausist koukida ja kõigile kolmele noka vahele pista kui kraakjalad tahaks, nii et toas käib pidevalt üks käre hädaldamine:)
Pisike kajakatitt, pea täpiline nagu munakoor oleks koorudes külge jäänud,kääksub kiledalt ja sööb nagu hobune:)
Laululuik,kes kusagil õnnetuses on pool jalga kaotanud:( Mingi ime läbi on könt ise paranenud, lind õppinud ilma selle jalata hakkama saama ja kuna luik eriline ringijooksja ei ole, siis paistab ta hetkel päris kenasti vangistuses toime tulevat.
Meie sinikaelahärra käis mõned ajad tagasi kurameerimas.Vahel näitas nägu,sõi kõhu täis ja läks siis jälle.Mõned korrad oli kaasas ka emane sinikael, kes küll päris õuele maanduda ei julgenud,aga imetles oma julget kaasat kindlasti:)
Nüüd on selleks aastaks pulmad peetud ja sinikaelapapa Pärtel jälle kenasti kodus tagasi:)
Mis on väga armas ja kurb jälgida,vigase tiivaga sinikael hoiab alati teiste metslindude ,just metsikute veelindude külje alla. Pikutab suure luige varjus, ju siis pakub suur lind talle kaitset ja seltsi.Ilmselt on neil mingi salakeel,mille abil nad teineteist mõistavad.Igaühel peab olema keegi......
No comments:
Post a Comment