Väike Laur on meil,elul on kohe teine minek.
Uudiseid nii palju,et üks meie kurgedest lasi lõpuks jalga:)
Ta on ammuilma juba täiesti töötav mudel, aga kas hoidis kaaslane teda paigal või hirm tundmatu ees, igatahes siiani ta ära ei olnud läinud. Üks kord julges kaheks tunniks põllule minna küll, aga kui kõht tühjaks läks, oli kõpsti kodus tagasi.
Nüüd aga sooritas verivärske õhuäss pika lennu teisele poole suuri põldusid. Õhtuks tuli küll maja lähedusse põllule ööbima ilmselt, nüüd on ta aga sealt lännu. Loodetavasti on temaga kõik hästi .
Kajakas on suur nagu mägi ja tülitab alatasa kitsesid ja kurge:)Oma söögi eest oskab kenasti võidelda.
Ahjaa, mingil seletamatul põhjusel kadusid maja ümbert kõik varesed. Järsku, üleöö. Ja nendega koos ka meie Totu.Vareseid pesitses meie kuuskede otsas ju paljupalju ja siin on kogu aeg varesebanded tegutsenud ja asjatanud. Ja järsku absoluutne vaikus....imelik ja arusaamatu.
No comments:
Post a Comment