26.veebruar 2011

Luik on kenasti kosunud,kaalulisa on tervelt kilo.Koos kaaluga kasvab ka tema raev kui talle süüa ja juua viiakse:)Tiivalöögid meie suunas on võimsad ja susin äge.Kuna ta tavatseb pikutada toidukausi juures ja tema juba paari-kolme sammu tagasi ei astu, on alati temaga nääklemist,et söök kaussi valada:)
Tõeliselt hea meel on seda suursugust imeilusat lindu kosumas näha.
Täna toodi teine samasuguses seisundis luik,samuti jää küljest lahti lõigatud.Tema kaaluks 7,1 kg.Lind pikutab puuris,aga söönud ja joonud veel ei ole.Õiendab küll kui keegi köögis liigub,seega päris apaatne ta õnneks pole.Seega lootust on.....
Koos luigega toodi murtud tiivaga hõbekajakas,noor lind,alles pruuni valge kirju.Aga suur kui mägi ja kuri kui kole:)
Sidusime ülevaatuseks tal noka sinise nööriga kinni,linnu nokal ilutses ilus sinine lips.Kui lahastamiseks läks,panime soki ka pähe,et ta ei näeks meid lüüa terve lappimise aja.Nüüd on tiib lahases,keha külge seotud ja mõned tunnid ka peal püsinud. Lind aga sellisest barbaarsusest tema suhtes nii shokeeritud,et isegi ei löö ega tigetse enam:)
Nädala sees toodi Raplast mahajäetud majast siia emakass koos kahe tütrega.Ei olnud südant neid mitte vastu võtta,ehkki me kasside ja koertega ei tegele.Nüüd on kõik kolm musta kassi steriliseeritud ja kohanevad inimestega.Tuppa kahjuks pole neid saanud tuua,kuna nad on viiruses,nohisevad ja ühel on silmad ka haiged. Peavad praegu sooja esikuga leppima,kuni paranevad.
Nüüd tuleb neile ka head kodud leida inimeste juures,kes viitsivad tänavakassiga sõprust sobitama hakata.

19.veebruar 2011

Sellelgi karmil talvel on hädas luiged.Esimene tugevalt alakaaluline luik lõigati Russalka juures jäält lahti ja toimetati siia.Kaalu on linnul kõigest 6,4 kg. Tiivanukid on tulututest katsetest end jää küljest lahti tirida ära taotud.
Peale kaalumist ja ülevaatust läks lind kööki suurde koerapuuri jälgimisele.Glükoosi ja vitamiiniga vesi nina ees ja söök ka.Mõne tunni möödudes kostis puurist juba solistamist.
Nädala jooksul on kolm linnatuvi samuti kosuma toodud.Kõigil väiksemad hädad küljes.Peale parasiiiditõrjet ja karantiini lähevad nad lindlasse paranemist ootama.Krooniline puuripuudus kummitab.....

02.veebruar 2011

Jätaks siis siia väikse jälje.
Elu on vaikselt kulgenud,ilma eriliste võitude ja kaotusteta.Viimase aja märksõna on hädas tuvid,tervelt kolm lindu on nädala jooksul meile sattunud.Loodetavasti saavad nad märtsis juba vabadusse,seni kosuvad puuris.
Pambule ajatan kirsi ja õunapuu oksi,küll on ilusad rohelised lehehakatised.Need koos sirisevate räästastega tekitavad kange kevadeigatsuse.
Haned ja pardid ei püsi enam üldse siseruumis.Hommikuti pannakse meid lihtsalt fakti ette,et nemad lähevad nüüd õue.Ja kuidas sa ,väeti,ikka tugevama jõu vastu saad:)Paksu tagumikuga linnud ronivad pooleteisemeetri kõrguste hangede otsa,et seal siis täiesti kõrist maailmale kõik näkki kisendada.
Tänases Postimehes ilmus artikkel,et Eestimaa Looduse Fond plaanib Harjumaale suurejoonelist ja vägeva eelarvega metsloomade päästekeskust.Artiklis mainiti praeguseid metsloomade majutajaid,kelle sekka meid ei mainitudki.Ju me oleme siis nii väikesed ja nähtamatud,et ei ole kellelegi loodusega tegelejatest silma jäänud. Väheke väärtusetu tunne,aga noh,mis sa ikka teed:( Seda enam,et pusime viimastel päevadel aina keerulise toetusetaotlusega, mis võtab ära taotlemise ajal palju väärtuslikku aega ja kui toetus peaks määratama,siis hiljem läheb suurem aur ilmselt paberimajanduse korrashoiule.Millegipärast kipub selline tunne ikka ja jälle peale tulema,et parem oleks kui siin Eesti Vabariigis mitte millegiga ei tegeleks (eriti veel siis kui selja taga pole parteid või mõnd mõjukat tuttavat).
Aga elu läheb edasi,show peab jätkuma:)