Ja ikka pääsukesed ja piiritajad.....
Eilne iseenesest veidi naljakaski juhtum,Kehtna pere tõi piiritaja,kes oli miskipärast maas pikutanud.Noor lind,kätte võttes päris potsakas kohe.Kaalusin siis linnu ära,52 grammi!!!No selge see,et sellise kaaluga piiritaja hästi lennata ei jaksa.Nüüd veidi kaalujälgimist ja siis uuele katsele.
Laupäeva,s.o.siis 16nda .juuli öö hakul kõne,kurepoeg pesast alla sadanud.Tapa linna kurepesast.
Keskööks jõudis pikkkoib kohale.Tundsime hirmsat haisu ja lindu läbi vaadates avastasime vägaväga koleda haava jalal.Tundus,et sinna oli kunagi pisikesena miski ümber keerdunud ja linnu kasvades soonis see miski sisse,kuni lõikas läbi lihased ja kõik muu ,mis asub naha ja luude vahel:(Kõõlus tundus sel hetkel veel terve olevat.
Pühapäeva hommikune nõupidamine Rikaga ja lind sai antibiootikumid peale.Kusagile kliinikusse mõnda arsti puhkepäeval tööle paluda ei olnud meie rahakotile mitte jõukohane:( Esmaspäeva hommikul selgus,et on lootust abi saada.Abi aga jäi kahjuks venima,linnu seisukord läks hullemaks,jalg sinakaks,rohekaks ja jääkülmaks.Ja ühe imevahva linnu elulugu jäi lühikeseks...R.I.P.
meie Oliveriga aga läbisime tõelised tuleristsed,mädanevast haavast vaklasid noppides ja valudes vaevlevat lindu süles kandes,et ta oma haigele jalale toetuma ei peaks.
Kole elamus ja kangesti tuli selline tunne,et ma ei saa seda abi kaua enam sedasi põlve otsas anda.Ma ei suuda enam sedasi...et nagu aitan ja ei aita ka.Aga andke andeks,veterinaarteenus käib mulle tõesti ülejõu.
No comments:
Post a Comment